Valla ajalugu Prindi

Kõue valla maadel on meie esivanemad elanud juba väga kaua. Ardu külas asub venekirveste kultuuri kalmistu, mis pärineb kiviaja neoliitikumi (umbes 3000 - 1500 e.m.a.) järgust. Lahti on kaevatud kaks hauda, kuhu surnud olid maetud külili, põlved konksus. Panustena on leitud venekirves, kivitalbu, luu- ja sarvesemeid ning nöörkeraamikat. Leitud luustiku ja kolju põhjal on Moskva antropoloog M. Gerassimov loonud nn Ardu mehe portreekuju.

Läbi valla territooriumi, mööda Tartu maanteed kulges juba muinasajal kaupade ja sõjatee. Sellest annavad tunnistust Paunküla külast leitud muistsed peitvarad - kolm hõbeaaret 13. sajandist ja kaelakee, mille küljes rippusid 10. sajandist pärit araabia mündid. Esimesed kirjalikud andmed Kõue valla küladest on toodud 1241. a Tallinna piiskop Thornkilli poolt redigeeritud "Taani hindamisraamatus" (Liber Censius Daniae). Külad kandsid siis alljärgnevaid nimetusi: Ardu-Harto; Harmi-Hermae; Habaja-Appa; Paunküla-Pankyl; Ojasoo-Oggil; Kõue-Koy; Alansi-Alanascae jne.

Kõue valla territoorium kuulus Kose kihelkonda. Valla territooriumil on säilinud mitmed endised mõisahooned. Paunküla mõisa kohta on andmeid 1493. aastast. Alates 1948. aastast asub endises Paunküla mõisa härrastemajas hooldekodu. Paunküla mõisahoonet ümbritseb hästi hooldatud park.

Kuulsaim mõisadest on Kõue, hilisem Triigi mõis (mainimisaasta 1379). Mõisahoone on klassitsistlikus stiilis ehitus, säilinud on barokseid ja veelgi vanemaid ehitusosi. Mõisas veetis oma elu lõpuaastad kuulus maadeavastaja Otto von Kotzebue (1787-1846), kelle esimene ümbermaailmareis (1803 - 1806  toimus A.G. von Krusensterni käe all. Esimese iseseisva ümbermaailmareisi tegi Kotzebue 1816 - 1818 laeval "Rjurik". Vaikses ookeanis Tuamotu ja Marshalli saarestikus kanti esmakordselt kaardile rida saari. Oma kolmandal ümbermaailmareisil laeval "Predprijatije" (1823-1826) avastas ta mitu saart Polüneesias. Kotzebue nime kannab tema avastatud laht Alaska rannikul. Kuulus meresõitja on maetud Kose kirikaeda.

Triigi mõisas asus 1941-1975. aastatel Kõue kool. Hiljem kolis kool laste vähesuse tõttu mõisahoonest välja, hoone seisis tühjana ja lagunes. 1996. aastal sai mõisaomanikuks eraisik, kes asus mõisa restaureerima ja remontima.

Habaja mõis ja Ojasoo mõis on tüüpilised 17. sajandi lõpu ja 18. sajandi alguse ühekorruselised puitehitised, mille sarnaseid Eestimaal enam ei leidu.

Ojasoo mõisahoone ees kasvab Baltimaade suurima läbimõõduga lehis. Harmi mõisahoones (mainitud 1241) asub alates 1843. aastast kool. Hoone ei oma muinsuskaitselist väärtust, küll aga mõisapark.1999. aastal valmis juurdeehitisena võimla (24 x 12 m) ja sööklakompleks koos abiruumidega.

Seoses talurahvaseadusega, mille andis välja tsaar Aleksander I 1816. aastal, tekkisid kogukondlikud omavalitsusorganid, mida võib pidada praeguste valdade eelkäijateks. 19.02.1866. a kinnitati tsaar Aleksander II poolt "Maakogukonna seadus Eestimaa kubermangule" ja vald sai nimeks Aleksandri vald. 20.09.1931. a nimetati Aleksandri valla volikogu otsuse kohaselt Triigi vallaks.

01.04.1939. a moodustati 1938. a "Valdade piiride ühekordse korralduse" kohaselt Kõue vald. Hõlmas suurema osa Triigi valla territooriumist, samuti osa Albu, Ravila ja Kuimetsa valdadest.

31.07.1940. a moodustati siseministri otsusega valdade täitevkomiteed. Saksa okupatsiooni ajal kehtestati endine valdade valitsemise kord. 1950. a likvideeriti Kõue vald seoses Kose rajooni moodustamisega.

16.01.1992. a taastati valla omavalitsuslik staatus nimega Kõue vald.