Pindala 295,5 km2 Rahvaarv 1671 (01.01.2010)

Kõue vald asub Harju maakonna lõunapiiril Tallinnast kagus. Maastikuliselt paikneb vald osalt soo- ning metsatasandike, järvede, kuplistike ja liivaseljandikega Kõrvemaal, lääneosas Põhja-Eesti nõrgalt lainjal lavamaal. Ajalooürikutest selgub, et 1891. a 25. aprillist alustas tegevust Kõu vald. Valla varasemad nimed on olnud ka Aleksandri ja Triigi. Praeguste piiridega Kõue vald sai omavalitsusstaatuse 16. jaanuaril 1992. a.

Kõue vallast saab alguse Pirita jõgi, mille ülemjooksul paikneb maaliline Paunküla veehoidla oma imekauni saarestikuga. Kauneid paiku on siin palju, enamasti pääseb seda imetlema alles pärast tublit jalgsimatka läbi laante ja soode. Alates 2001. a sügisest on looduses märgistatud Paunküla mägede matkarajad, mis saavad alguse Rõõsa järve äärest (Tallinn-Tartu mnt 49. km). Ojasoo mõisahoone ees kasvab Baltimaade üks suurima läbimõõduga lehistest.

Vallakeskus asub Ardus (Tallinn-Tartu mnt 57. km), kus paikneb venekirveste kultuuri kalmistu, mis pärineb kiviaja neoliitikumi (umbes 3000-1500 e.m.a.) järgust. Ardu koolihoone vahetusse lähedusse on püstitatud mälestusmärk "Ardu Mehele"- meie esivanemale nooremast kiviajast. Kõue valla maadel, Triigi mõisas, veetis oma elu lõpuaastad kuulus maadeavastaja Otto von Kotzebue (1787-1846), kelle esimene ümbermaailmareis (1803-1806) toimus A.G. von Krusensterni käe all. Koolihariduse jagamist tõendavad andmed pärinevad  1761. aastast.

Kautlas paikneb mälestusmärk 1941. a hävituspataljoni poolt süütult mõrvatutele. Alates 1994. aastast lõpeb siin augustikuus toimuv rahvusvaheline luuregruppide võistlus "Erna retk".

Alansi külas Lemomäel paikneb mälestusmärk Eesti vabadusvõitlejale ja Kaitseliidu loojale admiral Johan Pitkale, kus koduloouurijate andmeil asub suure tõenäosusega tema viimne puhkepaik.

VISIOON 2010 - Kõue vald on loodusesõbralik, turvalise ja heakorrastatud elu- ning puhkekeskkonnaga omavalitsusüksus.