Statistikaamet korraldab elanike küsitlusuuringuid aasta läbi ning ukse taha tulnud küsitleja tuvastamiseks on mitu võimalust.

„Hiljuti ajakirjandusest läbi jooksnud libaloendajate teema on inimesed õigusega valvsaks muutnud,“ märkis Statistikaameti välitööde talituse juhataja Heidi Pellmas. „Tõepoolest, rahvaloendaja enne 16. veebruari 2012 ei tule, samas toimuvad Statistikaameti küsitlusuuringud aasta läbi ning uuringusse sattunud inimesed saavad hõlpsasti kindlaks teha, kas ukse taha tulnud inimene töötab Statistikaametis.“
Kuidas teha kindlaks, et tegemist on õige küsitlejaga.

1. Uuringusse sattunud inimesele on Statistikaamet eelnevalt saatnud kirja, kus on märgitud küsitleja nimi, kes temaga ühendust võtab ja küsitleja telefoninumber.
2. Inimese ukse teha tulles esitab küsitleja pildiga Statistikaameti töötõendi.
3. Vajadusel saab küsitleja õigsust kontrollida Statistikaameti telefonil 6259 100.
2011. aasta lõpus on toimumas neli Statistikaameti küsitlusuuringut: 1) Eesti tööjõu-uuring, 2) Leibkonna eelarve uuring, 3) Leibkondade energiatarbimise uuring, 4) Täiskasvanute oskuste uuring „Tean ja oskan“.

„Aastas osaleb Statistikaameti küsitlusuuringutes kokku enam kui 40 000 inimest,“ märkis Pellmas. „Loodame, et igaühel, kes uuringusse on sattunud ja kellega Statistikaameti küsitleja ühendust võtab, on võimalik ka uuringus osaleda,“ rääkis Pellmas. „Uuringusse sattunud inimeste panus on asendamatu väärtusega ning määrava tähtsusega Eesti elu kohta tõese pildi saamiseks,“ lisas ta.

Statistikaamet on küsitlusuuringuid korraldanud ligi 15 aastat. Küsitlusuuring tähendab seda, et pöördutakse otse inimese poole ja kogutakse sellist teavet, mida muul viisil ei saa — infot kogemuste, arvamuste, majandusliku olukorra ja elamistingimuste kohta. Näiteks kui tahame analüüsida Eesti linna- ja maaperede elamistingimusi, siis ei piisa ehitusregistri andmetest, kus on küll olemas andmed eluruumi suuruse ja tehniliste tingimuste kohta aga puuduvad andmed pere kohta, kes selles eluruumis elab.